Integreeritud eesti keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tund 4. klassis

Täna, 06.10.2011, 4.klassis toimus eesti keele, matemaatika ja arvutiõpetuse integreeritud tund. Tundi valmistasid ette ja viisid läbi eesti keele õpetaja Maia Lust ja arvutiõpetuse õpetaja Julia Lapšina. Integreeritud tunni teemaks oli "Kujundid". Tunni eesmärkideks oli korrata kujundite ja värvide nimetusi eesti keeles, kirjeldada kujundeid, õpetada õpilasi kujundite abil joonistama erinevaid esemeid, järgida tunni juhiseid eesti keeles.

Tund koosnes järgmistest ülesannetest:
1)Kujundite ja kehade kordamine (kirjeldamine)(">esitlus MS PowerPointis)
2)Pallimäng SMART-tahvlil - eesmärgiks moodustada kujundite nimetusi pallidest.
3)Viktoriin "Kujundid" - kujundite omaduste kohta (SMART-tahvel)
4)Geomeetriline sobitusülesanne (SMART-tahvel)
5)Leia-ülesanne (Leia klassiruumis olevad kujundid ja nimeta: nt. kell on ümmargune nagu ring jne)
6)Kujundite ja värvide õigekirja ülesanne (esitlus MS PowerPointis)
7)Õigekirja jalgpall "Kujundid" (SMART-tahvel)
8) Praktiline töö - esemete joonistamine erinevate kujundite abil SMART-tahvlil ja vihikutes.

Õpilastele tund väga meeldis ja pakkus huvi. Õpetajad hindasid tundi heaks.

2011/2012 õppeaastal tundides kasutatud esitlused ja materjalid

IV klass A-rühm

V klass B-rühm


VI klass C-rühm


VII klass C-rühm


VIII klass B-rühm


IX klass C-rühm

VII klass C-klass

1. SÕNADE TÄHENDUS

• HIND või HINNE 

• Tarbetekstid (Seletuskiri) 

VIII B-rühm

1. Tegusõnade rektsioon

IX klass C-rühm

1.TEGUSÕNADE REKTSIOON

VI klass C-rühm

V klass B-rühm

1.I-mitmus (14 tegusõna)
2.Kool ja mood läbi aegade
3.Sügis

IV klass a-rühm

1. Kujundid
2.Sügis

Jutukas

Integreeritud eesti keele ja psühholoogia tund 7.klassis

Täna, 23.05.2011 toimus 7.klassis integreeritud eesti keele ja psühholoogia tund. Tunni teemaks oli "Koolivägivald". Tundi valmistasid ette ja viisid läbi eesti keele õpetaja Maia Lust ning koolipsühholoog ja inimeseõpetuse õpetaja Olga Nassonova. Integreeritud tunni eesmärgiks oli kinnistada ja korrata teemaga seotud sõnavara, õppida avaldama oma arvamust probleemide ja vaadatud filmi kohta. Tunnis kasutati esitlusi ning lõiku Ilmar Raagi filmist "Klass".

Tunni ülesehitus
1. Sõnavara meeldetuletamine
2. Mõistekaart teemal "Koolivägivald"
3. Katkend Ilmar Raagi filmist "Klass"
4. Arvamuste avaldamine filmi ja filmipeategelaste kohta.
5. Frontaalne vestlus ja koolivägivalla probleemi päevakohasuse tutvustus
6. Ettevalmistus rühmatööks(küsitluse küsimuste tõlge jms)
7. Rühmatöö- Ankeet
8. Tunni kokkuvõtted.

Läbiviidud tunniga kõik tunnis osalevad õpilased ja õpetajad jäid väga rahule ja tõdesid et tund oli huvitav ning selle teema väga aktuaalne.

XXIII Liivi luulekonkursi Tallinna eelvoor

Eile, so 11. aprillil toimus Tallinna Õpetajate Majas XXIII Liivi luulekonkursi Tallinna eelvoor.
Žürii (Triin Soomets, Kaie Mihkelson, Evelin Samuel) hindas eelkõige sõnakunsti ilu ja laitmatut esitust.

Eripreemia
• Robertallan Tuisk Tln Mahtra Gümn, 6.kl juh Maia Lust
• Johanna Lehtmets Rocca al Mare Kool, 10.kl

Laureaadid
• Jaune Kimmel Tln 32.Kk, 10.kl juh Maarja Merigan
• Romet Müür Tln Kristiine Gümn, 10.kl juh Reigo Tamm
• Kirke Algma Tln 32.Kk, 12.kl juh Maarja Merigan.

8.märts 2011 - Palju õnne naistepäeva puhul!

See päev on pisut nagu puhkus
ja iga naine päeva uhkus.
On palju lilli, palju sära
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!

Eesti Vabariigi aastapäev

23.02.2011 Tallinna Mahtra Gümnaasiumi 6.-7. klassis toimus eesti keele ja muusika integreeritud tund teemal "Iseseisvuspäev". Tundi valmistasid ette ja viisid läbi eesti keele õpetaja Maia Lust ja muusika õpetaja Eleonora Loginova. Tunni käigus õpilastele IKT-vahendite abil tutvustati Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise ajalugu; korrati riigi ametlikee sümboleid, nende tähendust ja nendega seotud fakte. Õpilased ja õpetajad jäid tunniga rahule. Õpilaste hinnangul tund oli huvitav ja dünaamiline.

Samal päeval toimusid Eesti Vabariigi aastapäevaga seotud temaatilised tunnid ka 4.5. ja 8.klassides.

24. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäev

Eesti iseseisvuspäev on iseseisva Eesti riigi tähtpäev.
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti riigipüha ja iseseisvuspäev.




Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (kohandatud ja lühendatud kooli õpilastele)

Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".
Nüüd on see aeg käes.
EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.

Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas.

E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!

Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik!
Elagu rahvaste rahu!
EESTI MAAPÄEVA VANEMATE NÕUKOGU
24. veebr. 1918. a.

Manifest kõikidele Eestimaa rahvastele ( vene keeles)

14.Veebruar - Sõbrapäev

Sõbrapäev on naeratusi täis,
tundub nagu argipäev end taandaks.
Nõnda palju öelda soove häid,
šampust nautides end kõigest maandaks.


Mõtted kõik nii säravad ja helged,
see, et parem kõik, ei näigi uni.
Öelda välja soovid soojad, selged,
isekeskis olla hommikuni.

Integreeritud üritus

20.01.2011 matemaatika ainenädala raames Tallinna Mahtra gümnaasiumis toimus matemaatika, eesti keele ja loodusõpetuse integreeritud üritus, milleks oli riiklik koolidevaheline matemaatikaalane võistlus "Mu isamaa on minu arm" Üritusel osales 5 erinevate koolide võistkonda. Igasse võistkonda kuulus 5 10.-11. klassi õpilast. Žüriisse kuulusid osalevate koolide matemaatika õpetajad. Üritust valmistasid ette ja viisid läbi Tallinna Mahtra gümnaasiumi matemaatika õpetaja Žanna Filatova ja eesti keele õpetaja Maia Lust.
Fotodega ürituselt saab tutvuda Tallinna Mahtra gümnaasiumi galeriis

Külaskäik kooliraamatukokku!

Täna, 19.01.2011 8.klassi eesti keele tund toimus Tallinna Mahtra Gümnaasiumi kooliraamatukogus.Tundi valmistasid ette ja viisid läbi eesti keele õpetaja Maia Lust ja Tallinna Mahtra Gümnaasiumi kooli raamatukoguhoidja Zoja Potchekutova.
Tunni teemaks oli "Kooliraamatukogus" ning tunni eesmärkideks oli kinnistada omandatud sõnavara kõnelemis- ja dialoogioskuse arendamise kaudu. Tund algas kodutöö kontrollist, milleks oli kirjand teemal "Kooliraamatukogu", seejärel raamatukoguhoidja tutvustas õpilastele eesti keeles raamatukogu ning tutvustas kooliraamatukoguga seotud andmeid. Tutvustuse jooksul õpilased hoolikalt kuulasid ja tegid märkmeid uue informatsiooni kohta. Seejärel toimus frontaalne välk-küsitlus eesmärgiga välja selgitada, mis mahus õpilased said eesti keelsest jutust aru. Kui välk-küsitlus oli lõppenud, said õpilased ülesandeks koostada lühidialooge kooliraamatukogust kasutades nii oma teadmisi kui ka tunni jooksul saadud infot. Dialoogid olid väga erinevad. Tunni lõpus raamatukoguhoidja tegi lühikokkuvõtte külla tulnud õpilaste lugejakaartidest, rõhutades lugemisoskuse arendamise vajadust, seega kinnistaval õppekäigul kooli raamatukokku oli ka elukestva õpe tera sees. Tunni jooksul raamatukoguhoidja tutvustas õpilastele eesti kirjandusteoseid, mis on kooliraamatukogus olemas vene keeles.
Kokkuvõtteks võib öelda et kõik õppekäigu osapooled jäid üritusega rahule. Õpilastele meeldis klassiväline ja õpitava teemaga seotud tund väga.

02.02.2011 - Tartu rahulepingu 91. aastapäev

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Leping
Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal.
Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
Läbirääkimiste osapooled
Eesti esindajad Jaan Poska, Jaan Soots.
Eesti esindajate juures olid eksperdid: kindralstaabi polkovnik Victor Mutt, majandusteadlane Aleksander Oinas, insener K.Ast; delegatsiooni asjade valitsejaks oli vann. adv. Rein Eliaser ning sideametnikuks Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitn. V. Tomingas.
Venemaa esindajad Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.
Delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsško, sõjalisteks ekspertideks kindralstaabi kindralid Fjodor Kostjajev ja Mihailov, mereväe eksperdiks krahv Konstantin Benckendorff, kantseleiülem V. Rasolts[1].
Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.
Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39.
Lepingu tagajärjed
Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.
Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.
Rahvusvahelised majandussuhted
Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Eesti ja Venemaa vahelised majandussuhted
Tartu rahulepingu lisas I olid järgmised punktid: “Kaubad, mida veetakse läbi ühe lepinguosalise territooriumi, ei kuulu tollimaksu ega transiidimaksuga maksustamisele. Lastimise tariifid transiitkaupadele ei tohi olla kõrgemad prahtimise hinnast siseturule määratud samasugustele kaupadele. Tallinnas ja teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates võimaldab Eesti Venemaale piirkonnad ja kohad ümberlaadimiseks, hoiustamiseks... Venemaalt saabuvale või temale määratud kaubale... kusjuures maksud sääraste piirkondade ja kohtade eest ei tohi ületada makse, mida kogutakse enese kodanikelt transiitkaupade puhul".
Üheks lepingu lisapunktide tagajärjeks oli ka asjaolu, et Nõukogude Venemaa müüs suure osa Venemaa Keisririigi ning elanikkonnalt ja kirikutelt äravõetud tohututest kulla- ja väärismetallide varudest 1920ndate aastate alguses Läänele maha just Eesti panga G. Scheel & Co kaudu. Nendes tehingutes rikastusid vahendajatena nii paljud Eesti ärimehed kui ka Eesti riik. Mõningate uurijate arvates aitas just nendest tehingutest saadud kasu Nõukogude võimul 1920ndatel aastatel Venemaal majanduslikult püsima jääda.
Mõned Antandi riigid olid rahulepingu sõlmimise vastu. Nõukogude Venemaa oli pärast bolševike võimuletulekut jäänud poliitilisse isolatsiooni. Ka Eestil nappis rahvusvahelist tunnustust.
Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921.