Integreeritud eesti keele, matemaatika ja arvutiõpetuse tund 4. klassis

Täna, 06.10.2011, 4.klassis toimus eesti keele, matemaatika ja arvutiõpetuse integreeritud tund. Tundi valmistasid ette ja viisid läbi eesti keele õpetaja Maia Lust ja arvutiõpetuse õpetaja Julia Lapšina. Integreeritud tunni teemaks oli "Kujundid". Tunni eesmärkideks oli korrata kujundite ja värvide nimetusi eesti keeles, kirjeldada kujundeid, õpetada õpilasi kujundite abil joonistama erinevaid esemeid, järgida tunni juhiseid eesti keeles.

Tund koosnes järgmistest ülesannetest:
1)Kujundite ja kehade kordamine (kirjeldamine)(">esitlus MS PowerPointis)
2)Pallimäng SMART-tahvlil - eesmärgiks moodustada kujundite nimetusi pallidest.
3)Viktoriin "Kujundid" - kujundite omaduste kohta (SMART-tahvel)
4)Geomeetriline sobitusülesanne (SMART-tahvel)
5)Leia-ülesanne (Leia klassiruumis olevad kujundid ja nimeta: nt. kell on ümmargune nagu ring jne)
6)Kujundite ja värvide õigekirja ülesanne (esitlus MS PowerPointis)
7)Õigekirja jalgpall "Kujundid" (SMART-tahvel)
8) Praktiline töö - esemete joonistamine erinevate kujundite abil SMART-tahvlil ja vihikutes.

Õpilastele tund väga meeldis ja pakkus huvi. Õpetajad hindasid tundi heaks.

2011/2012 õppeaastal tundides kasutatud esitlused ja materjalid

IV klass A-rühm

V klass B-rühm


VI klass C-rühm


VII klass C-rühm


VIII klass B-rühm


IX klass C-rühm

VII klass C-klass

1. SÕNADE TÄHENDUS

• HIND või HINNE 

• Tarbetekstid (Seletuskiri) 

VIII B-rühm

1. Tegusõnade rektsioon

IX klass C-rühm

1.TEGUSÕNADE REKTSIOON

VI klass C-rühm

V klass B-rühm

1.I-mitmus (14 tegusõna)
2.Kool ja mood läbi aegade
3.Sügis

IV klass a-rühm

1. Kujundid
2.Sügis

Jutukas

Integreeritud eesti keele ja psühholoogia tund 7.klassis

Täna, 23.05.2011 toimus 7.klassis integreeritud eesti keele ja psühholoogia tund. Tunni teemaks oli "Koolivägivald". Tundi valmistasid ette ja viisid läbi eesti keele õpetaja Maia Lust ning koolipsühholoog ja inimeseõpetuse õpetaja Olga Nassonova. Integreeritud tunni eesmärgiks oli kinnistada ja korrata teemaga seotud sõnavara, õppida avaldama oma arvamust probleemide ja vaadatud filmi kohta. Tunnis kasutati esitlusi ning lõiku Ilmar Raagi filmist "Klass".

Tunni ülesehitus
1. Sõnavara meeldetuletamine
2. Mõistekaart teemal "Koolivägivald"
3. Katkend Ilmar Raagi filmist "Klass"
4. Arvamuste avaldamine filmi ja filmipeategelaste kohta.
5. Frontaalne vestlus ja koolivägivalla probleemi päevakohasuse tutvustus
6. Ettevalmistus rühmatööks(küsitluse küsimuste tõlge jms)
7. Rühmatöö- Ankeet
8. Tunni kokkuvõtted.

Läbiviidud tunniga kõik tunnis osalevad õpilased ja õpetajad jäid väga rahule ja tõdesid et tund oli huvitav ning selle teema väga aktuaalne.

XXIII Liivi luulekonkursi Tallinna eelvoor

Eile, so 11. aprillil toimus Tallinna Õpetajate Majas XXIII Liivi luulekonkursi Tallinna eelvoor.
Žürii (Triin Soomets, Kaie Mihkelson, Evelin Samuel) hindas eelkõige sõnakunsti ilu ja laitmatut esitust.

Eripreemia
• Robertallan Tuisk Tln Mahtra Gümn, 6.kl juh Maia Lust
• Johanna Lehtmets Rocca al Mare Kool, 10.kl

Laureaadid
• Jaune Kimmel Tln 32.Kk, 10.kl juh Maarja Merigan
• Romet Müür Tln Kristiine Gümn, 10.kl juh Reigo Tamm
• Kirke Algma Tln 32.Kk, 12.kl juh Maarja Merigan.

8.märts 2011 - Palju õnne naistepäeva puhul!

See päev on pisut nagu puhkus
ja iga naine päeva uhkus.
On palju lilli, palju sära
ja naissoo ümber rõõmsat kära.
Kalendris märts ja kaheksas päev,
ehk teisisõnu - naistepäev!

Eesti Vabariigi aastapäev

23.02.2011 Tallinna Mahtra Gümnaasiumi 6.-7. klassis toimus eesti keele ja muusika integreeritud tund teemal "Iseseisvuspäev". Tundi valmistasid ette ja viisid läbi eesti keele õpetaja Maia Lust ja muusika õpetaja Eleonora Loginova. Tunni käigus õpilastele IKT-vahendite abil tutvustati Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise ajalugu; korrati riigi ametlikee sümboleid, nende tähendust ja nendega seotud fakte. Õpilased ja õpetajad jäid tunniga rahule. Õpilaste hinnangul tund oli huvitav ja dünaamiline.

Samal päeval toimusid Eesti Vabariigi aastapäevaga seotud temaatilised tunnid ka 4.5. ja 8.klassides.

24. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäev

Eesti iseseisvuspäev on iseseisva Eesti riigi tähtpäev.
Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruar on Eesti riigipüha ja iseseisvuspäev.




Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (kohandatud ja lühendatud kooli õpilastele)

Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".
Nüüd on see aeg käes.
EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.

Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas.

E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!

Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik!
Elagu rahvaste rahu!
EESTI MAAPÄEVA VANEMATE NÕUKOGU
24. veebr. 1918. a.

Manifest kõikidele Eestimaa rahvastele ( vene keeles)

14.Veebruar - Sõbrapäev

Sõbrapäev on naeratusi täis,
tundub nagu argipäev end taandaks.
Nõnda palju öelda soove häid,
šampust nautides end kõigest maandaks.


Mõtted kõik nii säravad ja helged,
see, et parem kõik, ei näigi uni.
Öelda välja soovid soojad, selged,
isekeskis olla hommikuni.